Arvamusfestival awam
[search 0]
lebih
Download the App!
show episodes
 
Artwork
 
Leiad meid ka enamlevinud taskuhäälingu rakendustest. Arvamusfestival toimub iga aasta augusti teisel nädalavahetusel Paides. Tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.
  continue reading
 
Loading …
show series
 
Arutelu teema tõstatus ühe tuntud arvamusliidri postitusest, mille kohaselt on doktorantuuri läbimine pelgalt hobi. Sellest tulenevalt on eesmärk ühiselt arutada, milleks doktorikraadi üldse vaja on, mida see endast kujutab, millised on kraadi omandamise võimalused ja väljakutsed ning mis saab pärast hariduse omandamist – kas ees ootab pilvitu tule…
  continue reading
 
Raha suunamine haridusse, õpetajate palkadesse ja üldiselt hariduskvaliteedi tõstmisesse Eestis peaks olema majanduspoliitika oluline suund, just haridusest tulevad meile spetsialistid, juhid, insenerid ja teadlased, kes aitavad ettevõtetes luua kõrgema lisandväärtusega tooteid, meelitavad Eestisse uusi ettevõtteid ja annavad hoogu Eesti majanduska…
  continue reading
 
Õpetaja eetikakoodeksi uuendamise arutelu on algusest peale saatnud küsimus, kuhu tõmmata piir, mille kohta koodeks juhiseid annab. Kas õpetaja roll seab eraelule mingid ideaalid ja piirangud, sest „õpetaja on õpetaja 24/7"? Või peaks koodeksis hoopis rõhutama õpetaja õigust isikliku elu privaatsusele, et see tegelikkuses rollikohustuste alla ära e…
  continue reading
 
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit soovib koos oma mõttekaaslastega avada arutelu, mille eesmärk on suurendada teadlikkust võõrkeeleõppest ja mitmekeelsusest. Räägime, kuidas muuta keeleõpet tõhusamaks, kuidas kaasata õpilasi ja kogukondi ning teha rohkem koostööd. Oma arutelus proovime leida ka lahendusi keeleõppe ja aineõppe lõimimiseks.Arutelus osale…
  continue reading
 
Naiste ja meeste võimed reaal- ja tehnikateaduste vallas on sarnasemad kui arvatakse. Siiski näeme neis valdkondades juhtivatel kohtadel peamiselt mehi. Arutelus osalejad räägivad oma kogemustest naisena reaal- ja tehnikateadustes, nii takistustest ja stereotüüpidest kui nendega toime tulemisest. Arutleme üheskoos, kuidas reaal- ja tehnikateaduseid…
  continue reading
 
Koolides on vanemate kaasamine ja vanemad-kool koostöö pigem kehv ja vähene, ollakse vastanduvas positsioonis ja üksteist ei mõisteta. Teema on eriti esile kerkinud seoses hariduse valdkonnas käivitatud erinevate reformidega. Arutleme, miks vanemad on tihti kooli jaoks segavad faktorid ja mida oleks vaja, et kõigil osapooltel tekiks selgem arusaam,…
  continue reading
 
Miks on ennastjuhtiva õppija arengu toetamine oluline? Kuidas näeb see välja klassiruumis ja mida tähendab õpetaja, õpilase ja lapsevanema jaoks? Loome arutelus õpetajate ja lapsevanemate vahel üksteise töö, motivatsioonide ja hirmude mõistmist. Arutleme, kuidas selgitada uue tööviisiga kaasnevaid olukordi ja teha protsess kõikide jaoks toimivaks j…
  continue reading
 
Suunatud ja näitlikustatud arutelu põhineb e-eksamitega seotud hoiakute uuringutel ja analüüsil. Ettevalmistatud osatäitjate abiga esitletakse e-eksamitele üleminekuga seotud osapoolte lootused, hirmud ja nõudmised ning ühises arutelus püütakse selgusele jõuda, mis on nende reaalsed vajadused ning põhjendatud hirmude ja võimendatud müütide põhjused…
  continue reading
 
Arutelu keskendub eestikeelsele hariduse ülemineku väljakutsetele: kuidas õpetada mitmekultuurilises klassis, kuidas toetada last ülemineku protsessis jne. Samuti arutatakse, kuidas üleminek toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja kuidas see reform suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregat…
  continue reading
 
Noored tarbivad palju meediat. See on võimalus end väljendada. Kuidas meedia aitab noortel end väljendada? Mis võimalused on filmide tegemises?Arutelus osalejad: Karl-Mathias Saarse/Apollo (muusik, meediahuviline), Mia Nurges (filmifestival Horisondi eripreemia 2024, noor), Liisbet Kull (filmifestival Horisondi eripreemia 2024, noor), Kessu Kalbus …
  continue reading
 
Eestist peab saama kliimaneutraalne riik, kuid endiselt elame homse arvelt. Meie tuleviku kujundavad noored, aga siiani on nende hääl poliitikakujundamises takerdunud dialoogi puudumisse. Milline on kliimaneutraalne Eesti noorte silme läbi? Kuidas muuta suunda ja millised on realistlikud sammud eesmärgini jõudmiseks? Laudkondlikes aruteludes viime …
  continue reading
 
Kes on insener? Miks on kõik turundajad ja kui palju mängib rolli eriala keskkonnasõbralikkus? Karjäärivalikust on räägitud juba aastasadu, kuid tänases muutuvas maailmas on erialavalikut raske teha isegi magistrikraadiga täiskasvanul - valikuid on lihtsalt nii palju! Mõtestame lahti erinevate erialade populaarsuse ja teisiti mõne elukutse kehva ma…
  continue reading
 
Tänapäeval on noored sihikindlad, targad ja õpihimulised. Paljud noored tahavad õppima asuda välismaale kasvõi lühikeseks ajaks, kuid ei ole kindlad, kuidas seda saavutada. Arutelu eesmärk on anda noortele ülevaade erinevatest võimalustest välismaal õppimiseks. Kohale on tulnud inimesed, kes hetkel õpivad või on õppinud välismaal ning räägivad oma …
  continue reading
 
Infoajastu kiire areng on kaasa toonud info ülekülluse ja keskendumishäirete sagenemise. Teave on kättesaadavam kui kunagi varem, kuid samal ajal võib see olla segadusttekitav ja häiriv. Kuidas tulevad sellega toime noored, kogenud, spetsialistid ja publik? Tule ja võta osa paneeldiskussioonist, kus õpime üksteiselt ning otsime koos lahendusi info …
  continue reading
 
Enne arutelu vastavad 100 gümnasisti ühele noori kõnetavale küsimusele. Arutelu osalejad peavad pakkuma, mida noored kõige enam on pakkunud nimetatud küsimusele vastuseks. Nii teevad nad Rooside sõja mängu läbi. Kui see on läbi tehtud, siis külalised hakkavad teema üle arutlema. Arutelu areneb läbi noorte poolt välja toodud vastuste. Olulisel kohal…
  continue reading
 
Pärnu HUUB ning Võru HUUB on noorte poolt rajatud noorte innovatsioonikeskused, mille sihtgrupiks on 16+ noored. Kuna noored tundsid, et nende vajadused selles eas ei ole kaetud, on HUUBidel huvi teada saada kas 16+ noorte vajadused ka mujal Eestis on tähelepanuta jäänud või mitte? Juhul kui on nii, siis kuidas seda lahendada? Ja kas üldse on vaja …
  continue reading
 
Peagi on valmimas üle-Euroopaline digikukkur, mis teeb meie dokumentide hoiustamise ja haldamise praegusest oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. Millised väljakutsed on meid aga üleliidulise digilahenduse loomisel ees ootamas ning milliseid tuleviku-uksi see avab? Kuna jõuab kukrusse digieuro, kas see paneb aluse krediidiskoori loomisele ning Euroop…
  continue reading
 
Digitaalses maailmas olevatest andmetest on saanud oluline sisend tänapäevases kohtupidamises. Kui palju digitõendeid jätame endast igapäevaselt maha ja mil viisil on võimalik neid kohtupidamises kasutada? Kuidas toimib e-tõendite jagamisel rahvusvaheline koostöö ja kas anonüümsuse säilitamine on üldse võimalik? Kas ja kus on ruumi internetis toimu…
  continue reading
 
Hea haridus ja tehnoloogiline innovatsioon on olnud viimaste kümnendite Eesti edu aluseks. Kas areng jätkub? Või oleme jäänud kauaks paigale kohmitsema? Kus kivi all on peidus meie insenerid ja IT-tegijaid, kes suudavad siduda eri valdkondade teadmuse ning lahendada maailma lõputuid väljakutseid? Kus on roheoskajaid, kes aitavad seda teha kestlikul…
  continue reading
 
Valimiste vahelisel ajal on otsustes osalemine muutunud igapäeva demokraatia osaks. Kodanike arvamused ja digitaalne meeleavaldus on muutunud oluliseks vahendiks oma hääle kuuldavaks tegemisel ja KOV valimiste aastale eeltakti andes küsime - kuidas saab avatult ja nutikalt valitseda koostöös kogukonnaga?Arutelus osalejad: Rait Pihelgas (Järva valla…
  continue reading
 
Kas AI on ainult ChatGPT? Kas tehisintellekt võtab üle meie töökohad? Tule ja saa vastused nendele küsimustele paneelis "AI väärarusaamad ja nende ületamine". Alustame laupäeval kell 10 Digipõllu laval. Arutleme AI turvalisuse, võimaluste ja levinuimate müütide üle. Tõsta oma teadlikkust ja lükka koos ekspertidega ümber AI-ga seotud väärarusaamad!A…
  continue reading
 
Kes ei söö, see ei tööta ega mõtle ka kaitsetahtele. Põllumehe töö tulemust tarbime vähemalt kolm korda päevas. Täna teame, et suudame Eesti rahva ära toita ning täita riigi rahakotti läbi toiduainete ekspordi. Lisaks täisväärtusliku, tervisliku ja kohaliku toidu tootmisele on põllumajandusel oluline roll hoida elu maal ja seda nii inimressursi kui…
  continue reading
 
Miks pelgame toiduringluskapist võtta või sinna viia? Mis põhjustab häbi kappi viijates ja sealt võtjates? Miks need, kellel on piisavalt, ei kasuta toiduringluskappe? Mis on muutunud meie ühiskonnas ja väärtushinnangutes? Tule ja arutle, kuidas häbitunne ja meie igapäevased harjumused võivad toidujagamise kultuuri muuta. Kas saame midagi teha?Arut…
  continue reading
 
Muld on elu alus, nii otseses kui kaudses mõttes aga paraku peame muldasid iseenesestmõistetavaks. Hinnanguliselt 40% maailma muldadest on osaliselt või täielikult kaotanud oma võime toota toitu, puhastada vett, siduda atmosfäärist CO2 ja olla koduks suurele osale maismaaelustikust. Mida me saame teha täna, et ei oleks lootusetult hiljaks jäänud?Ar…
  continue reading
 
Peame Eestis arendama kollektiivse vastutuse kultuuri, mis hõlmab ka laste heaolu eest hoolitsemist. Üks armastatud ja õnnelik laps, kes suureks kasvades ise lapsevanemaks saab, võib mõjutada positiivselt tuhandeid inimesi. Sama teeb hüljatud ja õnnetu täiskasvanu, kuid kahjuks negatiivselt. Kui me ei suuda pakkuda lastele turvalist perekonda, siis…
  continue reading
 
Täiskasvanu saab lõunasöögi aja, koha ja toidu ise valida, koolilaps paraku mitte. Kui koolilõuna ei maitse või pakutakse seda valel ajal, jääbki see söömata. Kujutad Sa ette oma tööpäeva ilma lõunasöögita?Riigi, koolipidajate ja lapsevanemate ootused koolitoidule on kõrged, kuid riigi rahastussüsteem ja õigusaktid seda ei toeta. Kuidas korraldada …
  continue reading
 
Kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski ning suureneb oht haigestuda diabeeti, kasvajatesse ja liigesehaigustesse. Paneeldiskussiooni käigus analüüsivad eksperdid põhjuseid, mis on viinud tänase olukorrani, samuti arutletakse erinevate lahenduste üle, mis võiksid p…
  continue reading
 
Paneeldiskussiooni eesmärgiks on teadvustada laste privaatsusega seotud probleeme ja kitsaskohti. Laste andmeid peab kaitsema erilise hoolega ning just lapsevanemad on need, kes peaksid tagama enda lapse õiguste kaitse ja otsused nende parimates huvides. Kas ja kuidas on võimalik sellises olukorras arvestada alaealise tahet? Mis saab siis, kui see …
  continue reading
 
Milline on kogukondade roll elanikkonnakaitses – pigem väärtuslik ressurss või pinnuks silmas? Kuidas KOV ja kogukonnad ühise laua taha ning paremini koostööle saada nii elanikkonnakaitses kui muudes elulistes küsimustes? Mida kaasatum ja kuulatum on kohalik elanik ning kogukond, seda rahulolevam? Millised erinevused on haja- ja tiheasustusega alad…
  continue reading
 
Ohuteavitus hõlmab endas tegevusi smsi saatmisest kuni ukselt-uksele info andmiseni. Kõik viisid peavad toimima käsikäes ja ka siis kui elektrit või internetti ei ole. Ohuteavitus peab olema täpne ja kiire, inimesed peavad seda uskuma ja usaldama. Kriisis peab kuulama riiki!Arutelus osalejad: Hedi Arukase (Siseministeerium), Katerina Mudarissova (P…
  continue reading
 
Kuidas lahendada probleemi, et inimesed ei taha mõelda kriisiks valmistumisele? Kuidas leida ja motiveerida inimesi elanikkonnakaitse koolitustel osalema? Kuidas tuua vajadused ja probleemid inimeste teadvusesse? Kuidas jõuame selleni, et inimene hakkab mõtlema ja tegutsema varude kogumiseks? Kuidas leida igapäeva murede vahel aega kriisideks valmi…
  continue reading
 
Varjumine kütab kirgi, siin on erinevaid osapooli ja vastust otsivaid küsimusi. Millal pean varjuma kodus, millal avalikus varjumiskohas ja millal siirduma varjendisse? Kas ka vann võib olla varjumiskoht? Aga kelder? Kas ja kus üldse on varjendeid - ja kas neid tuleb? Kuidas erineb varjumiskoht varjendist? Kuidas saada varjendeid ehitama kinnisvara…
  continue reading
 
Mis suunas "joosta" kui ühiskonnal ja riigil on häda käes? Kuidas mina saan panustada laiapindsesse riigikaitsesse? Mida riik minult ootab? Mis võimalusi riik mulle pakub? Igal Eesti elanikul on võimalus panustada, et Eesti oleks turvaline ja kaitstud. Selleks on lõputult võimalusi. Arutelul püütakse leida lahendus kuidas aktiivne Eesti elanik ja r…
  continue reading
 
NATO has in recent years been committed to protecting its allies and has taken bold steps to strengthen the alliance's eastern flank since Russia's invasion of Ukraine. What are the key milestones of Estonia's 20 years of NATO membership? What does the strengthening of the allies' presence and the updated defense plans mean for Estonia and the Balt…
  continue reading
 
Sessiooni eesmärk on kujutleda end aastasse 2040 ning kirjeldada, mida me 15 aasta pärast Eesti majandusruumis näeme. Millised majandusharud on tõusnud, millised hääbunud? Mis on 2040. aastal elukeskkonnas meile tuntuimad maamärgid - nii looduslikud, pool-looduslikud kui tehislikud? Kas selle kõige keskel on Eestis elada sama hea, veel parem, või k…
  continue reading
 
Kevadel valmis Rohetiigri Transpordi teekaart, mille koostamisel osales ligi 70 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart näitas, et olulised muudatused Eesti transpordis on vajalikud, aga need ei ole lihtsad. Arutame, mis peab Eesti transpordimaastikul muutuma, et see oleks inimestele võimalikult mugav, aga samas ei koormaks liialt keskkonda. Mis …
  continue reading
 
Arutame koos, milline võiks olla Eesti tulevik aastal 2050 ja kuidas me sinna jõuame. Sügisel alustab Rohetiiger koos partneritega 9 kuud kestva üle-eestiliste loo loomisega. Arvamusfestival on esimene avalik lava, kus avame teemat, küsime tagasisidet ja kaasamõtlemist.Arutelus osalejad: Kristjan Järvi (muusik), Ivo Suursoo (ettevõtja), Tiit Maran …
  continue reading
 
Tartu on algatanud rahvusvahelise koostööprojekti LIFE TartuROHEring, mille käigus tuuakse elurikkus linna. Kutsume tehtust rääkima ja muljeid jagama Tartu abilinnapea Elo Kiiveti. Temaga vahetavad mõtteid riigikogu liige Madis Kallas, Tallinna Strateegiakeskuse linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam ja Paide linnapea Kaido Ivask. Kuulama kutsume sihitul…
  continue reading
 
Räägime sellest, kuidas võetakse Eestis vastu ühiskondlikke otsuseid. Tähtsate ühiskondlike otsuste kriitiliselt läbi arutamine annab võimaluse otsuseid mõista ning aitab sageli jõuda paremate kompromissideni. Arutame, kui palju avalikku arutelu ja ühist meediaruumi Eestis on. Miks tuleb valimiste järel mõni otsus üllatusena? Kuidas teha nii, et ol…
  continue reading
 
Arvamusfestivalil räägime soo tunnustamisest Eestis. Soo tunnustamine on toiming, mille käigus muudetakse transinimese isikuandmeid. Diskussiooni eesmärk on arutleda, kuidas praegune seadusandlus mõjutab inimeste igapäevaelu ning millised muudatused võiksid tagada inimõiguste kaitse kõigile Eesti transinimestele.Arutelus osalejad: Riina Sikkut (EV …
  continue reading
 
Alustuseks väitleme, kuidas saaks senisest enam naisi tippjuhtideks. Osapooled kaitsevad seisukohti: a) Tuleks eelkõige jõustada naisi. b) Tuleks kujundada organisatsioonikultuuri, mis toetaks naiste tippjuhtideks saamist. Seejärel toimub arutelu, kus on võimalus ka publikul osaleda. Rohkem infot Power projekti kohta, sh tippjuhtideks saamise uurin…
  continue reading
 
Tutvustame protestimise ajalugu ja kultuurilisi erinevusi, arutame, kuidas tulemuslikult protestida ning meie külalisosalejad räägivad oma isiklikest protesti kogemustest. Lisaks analüüsime, kuidas protestijaid inspireerida, motiveerida ja nende võitlusvaimu üleval hoida. Uute teadmistega korraldame osalejatega kohapeal protesti teemal, mis on neil…
  continue reading
 
Milleks meile uuringud? Kas uuringud on raha raiskamine ja neid kasutatakse vaid aasta lõpus eelarve täitmiseks? Kas uuringute tulemusi üldse kasutatakse või jäävadki need sahtlisse? Või on uuringud hoopis olulised poliitika kujundamisel? Paneeldiskussioonis vastame neile ja mitmetele teistele põnevatele küsimustele koos praktiliste näidetega, mill…
  continue reading
 
Ootame arutelus osalema kõiki, keda kõnetab mõte sellest, et nende sõnal oleks hääl. Arutelu jooksul saab osaleja kogeda coachivate vestluste mõju vestluskultuuri arendamiseks: jagame teadmisi ja harjutame vestlemist viisil, mis aitab keerulistes olukordades paremini toime tulla. Arutelu vaheldub rakendusimpro näitilike ja meeleolukate juhtumitega,…
  continue reading
 
Energiamajanduse arengukava 2035 plaan näeb energiajulgeolekut kui Eesti julgeoleku ja majanduse nurgakivi. Energiasõltumatus tähendab riigi jaoks eesmärki toota kogu energia Eestis, olgu selleks siis elekter, soojusenergia või sõidukikütus. Kui palju päikest, tuult, salvestust on piisav? Kas munad ainult Eesti korvis teevad meist üksiku energiasaa…
  continue reading
 
Kui Missost Tallinna ühistranspordiga võib aega võtta 7h, Tallinnast Vilniusse saab läbi Stockholmi, Lätti viib meid külatee, ning kehva ilmaga on kõvakatteta kodutee läbimatu, siis mis on läinud valesti? ? Mis on riigi ambitsioon ühenduste osas, et ühistranspordiga oleks mugav, teed hooldatud ja välja ehitatud, ühendused Euroopa ja maailmaga tagat…
  continue reading
 
Arutelu keskendub ehituse innovatsioonile ja jätkusuutlikkusele. Vaatleme, kuidas vähendada tänapäevaste materjalide emissioone ja mis eelised on ökoloogilistel ehitusmaterjalidel. Arutelu keskmes on põhu innovatsioon ehituses ning purustame sellega seotud müüte. Samuti arutleme "põllult põllule" projekteerimist ja kuidas ehitusprotsesse kiirendada…
  continue reading
 
Eesti on võtnud eesmärgiks toota taastuvelektrit vähemalt tarbimise mahus. Soodne ja puhas energia on majanduse konkurentsivõime eeldused. Tugeva ja jätkusuutliku majanduse lisandväärtuse loovad suuresti automatiseeritud protsessid, arvutusvõimekus, masinad jpm, mis vajavad tööstuslikes kogustes elektrienergiat. Kas Eesti suudab lõigata olulist maj…
  continue reading
 
Vaid 45 protsenti Eesti elanikest saavad aru, mida rohepööre majanduses ja ühiskonnaelus kaasa toob, kusjuures näitaja on ajas langenud, selgub riigikantselei viimasest seireuuringust. Kuidas rääkida rohepöördest? Mis sõnu kasutada? Mis tooni kasutada? Miks lähevad sassi rohepööre, rohepöörasus ja rohepesu? Vaatleme kriitiliselt riigi ja ettevõtete…
  continue reading
 
Arutelus küsime "kas säästlik tarbimine on majandusele hea või halb?" ja liigume väiksematest otsustest suuremateni. Alustame igapäevastest valikutest – näiteks kas tarbida kraani- või pudelivett ja mis mõju sellel on keskkonnale. Kas elu edenemiseks on vajalik pidev majanduskasv? On see üldse võimalik, arvestades, kuhu oleme tarbimises ja keskkonn…
  continue reading
 
Loading …

Panduan Rujukan Pantas

Podcast Teratas